3 raamatut, mis võiksid aidata 2022 äris:

Ärikonsultatsioonis märkan, et koroona ei ole veel piisavalt meie mõttemustreid muutnud – me kas usume, et koroona on ajutine või ei tea kust alustada. Nüüd aga päriselt tulebki teistmoodi asju tegema hakata. Mis meid takistab? Me ise. Meie teadmised pärinevad eelmisest sajandist ja nendest hoiame nii kramplikult kinni, sest kardame ebaõnnestuda, tunnistada, et me ei tea ning kuulata, sh kriitikat. Me ei kuula piisavalt ja me ei kuula, mida meile päriselt öelda tahetakse. Seda kõike on aga võimalik lihtsalt muuta ja õppida.

1. Think Again, Adam Grant, 2021

Intelligentsust vaadatakse tavaliselt kui võimet mõelda ja õppida. Mida targem sa oled, seda kompleksemaid probleeme suudad lahendada, ja kiiremini. Täna, kus aga kõik toimubki väga kiiresti, annavad tulemusi ümberõppimine ja ümbermõtestamine. Siin tuleb aga segama inimlikkus – laiskus, hirm, mugavus. Me eelistame olla kinni vanades vaadates, mitte võtta omaks uusi. Me kardame, et uus ohustab meie identiteeti, kui tunnistame, et vana ei tööta. Mida targemad oleme, seda vähem tunnistame oma piire, st. olles head mõtestamises, võime olla halvad ümbermõtestamises. Me oleme siiani hinnanud juhte, kes on kindlameelsed. Me uuendame oma garderoobi, teeme aeg-ajalt remonti ja naerame inimeste üle, kes kasutavad Windows ’95, aga ei pane tähelegi, et meie tarkvara, st. teadmised pärinevad ca 1995-st… Ometi vajavad vanad ärimudelid muutuste ajastul ümbermõtestamist ja kiiret muutmist.

Mõelda nagu teadlane on tänasel päeva eelis – olla avatud meelega, st. otsida põhjuseid, miks me võime olla eksiteel, mitte miks meil on õigus ning muuta uskumisi vastavalt sellele, mida selle käigus õpime. Kõik algab sellest, et me tunnistame endale, et me ei tea kõike. See avab ukse uudishimule – mis on see, mida ma veel ei tea? Selle uut tüüpi enesekindlusega õpime ennast selgemalt nägema ja ka oma vaateid kaasajastama. Me õpime taluma kriitikat, sest konstruktiivne kriitika aitab näha meie tegudes (!) parandamist väärivat. Kui võtame kõike liiga isiklikult, siis anname alla ja loobume muutusest. Kui me aga saame aru, et meile antakse väärt nõu ideed parendada, saame seda muuta, täiendada ja jõuda parima tulemuseni.

Olles ise sellist mõtteviisi praktiseerinud aastaid, siis saan kinnitada, et see toimib ja ka identiteet jääb alles. 🙂

Adam Granti eelmisest raamatust – Give And Take – oli juttu siin postituses.

2. Thanks For The Feedback, Douglas Stone ja Sheila Heen, 2014

Oleme nii tundlikud ja väldime konflikte, et oleme tihti loobunud tagasiside andmisest. Aga kas see pole mitte loomulik viis tõusta püsti, öelda kuidas me maailma näeme ja tunnetame ning mida vajame? Vaikides imestame, miks on meid nii raske mõista? Isegi kui me otsustame tagasisidet anda, siis märkame, et vastuvõtja ei oska seda hästi vastu võtta. Kui me tagasisidet saame, märkame, et andja ei oska seda hästi anda. Raamatu autorid jõudsid tõdemuseni, et põhiroll on siiski saajal ning see ei ole kaasasündinud omadus, vaid õpitav. Üllatav?

Tagasiside saamine tugineb kahel vajadusel – meie soov õppida ja olla aktsepteeritud. Meid takistavad aga emotsionaalsed käivitajad (triggerid, millest allpool), mis ei lase meil aru saada, mida tegelikult teine inimene meile öelda soovib ja näha ennast teise nurga alt. Kui me õpime ära tagasiside küsimise ja vastuvõtmise, on kasusid palju – meie suhted on sügavamad, meie eneseusk tugevam ja me õpime kuidas olla parem ning tunneme end seejuures hästi. Inimestega, kes selliselt toimivad, on kergem koos töötada ja elada, sest nendega on lihtsam probleeme lahendada, nad ei haavu. Sest olgem ausad – igas suhtes tuleb erimeelsusi ja arusaamatusi ette – me ei ole ühesugused.

Kolm põhilist käivitajat:

• Tõe trigger – ehk tagasiside ise, mis ei ole tõene või abiks.
• Suhte trigger – sellega on vürtsitatud kõik tagasiside andmised-saamised, sest mõjutab see, mida me andjast arvame. Tasub endalt küsida, kas teine hindab meid? Kas ta tahtis head? Või on tegelikult probleemiks mõni varasem lahendamata konflikt?
• Identiteedi trigger – kui tunneme end ohustatuna, häbistatuna, solvatuna, tasakaalust väljas. Me reageerime stressisituatsioonidele erinevalt, muutume ebakindlaks, ega tea enam mida üldse mõelda ja mille eest seisame? Püüame lihtsalt ellu jääda.

Kõik need triggerid viivad fookuse eemale sisult. Nii et enne kui mõtled, mida selle tagasisidega peale hakata, tee kindlaks, et sa mõistsid tagasiside sisu ennast. Mõista, mida teine inimene sellega mõtles – mille pärast ta mures on, mida soovitab ja miks. Me oleme siinkohal tihti “pimedad” – mitte ainult selles osa, et mida me ei teadnud enda kohta, vaid ka selle kohta, et ei teadnud, et me ei tea.

Ükski tagasiside ei ole kas sinu VÕI teise inimese teema, vaid sinu JA teise inimese vaheline teema – teie suhte teema, millest võiksid ühtviisi huvitatud olla mõlemad.

Kolm põhilist tagasiside vormi:

• Tunnustus – suhete vundament. Mida sellega öelda tahetakse: Jah, ma märkan, ma näen, ma mõistan, sa lähed mulle korda. Tunnustus motiveerib.
• Coaching – eesmärgiga panna kedagi õppima, arenema, muutuma. Võib olla vajadus arendada uut külge või panna parandama seda külge, mis ei teeni. Vaja on muutust.
• Hinnang – annab sulle teada, kus sa täna omadega oled. Antatakse teada ootustest, tagajärgedest, otsusest. Millega tihti on raske leppida, on kujuteldavad tagajärjed, nt “Sa ei kvalifitseerunud” (tõene) ja lisad ise: ei kvalifitseeru kunagi (kujuteldav).

Soovitus: arenda endas kasvu-identiteeti, kus tagasiside on väga väärtuslik materjal arenguks ja kasvuks ehk pidev arusaam kus me oleme täna ja kuhu me võiksime kasvada homme? Raamat annab palju praktilisi soovitusi, kuidas ennast selleks ettevalmistada.

3. Powered By Change, Jonathan MacDonald, 2018

Kui muutuste tuuled puhuma hakkavad, ehitavad ühed müüre ja teised tuulikuid – Hiina vanasõna.

Muutuste ajastul on teised reeglid. 20.sajandil loodud ettevõtted on ohtu sattunud tänu eilsetele juhtidele või homsele uudsusele. Me mõistame muutuse põhiolemust valesti – me näeme selles ohtu, mitte võimalust. Muutus on elus 100% kindel. Meie asi on seda kas aktsepteerida ja võita või siis mitte.

Muutustele on hoo andnud globaliseerumine, tehisintellekt, kliima muutused, Hiina kasvav majandus, elanikkonna vananemine, energia teemad, küberkuriteod ja palju muud. Kõik, mida oleme seni teadnud, muutub kiiremini kui ma arvame.

Testküsimus: kui hotellid ja taksofirmad nägid turumuutust Uberi ja AirBnBi kõrvalt, siis millal oleksid nad midagi pidanud enda ärimudelis ette võtma? Siis kui nad seda muutust märkasid? Ei, kuu aega enne. Sa peaksid analüüsima pidevalt, mis turul toimub ja millised trendid mõjutavad, kuhu maailm suundub ning mis ohustab sinu äri. Mitte ei vaata kõrvalt, oota ja ikka ei usu, et asjad muutuvad. Nagu Kodak. Täna näiteks ei pildista inimesed mitte vähem, vaid rohkem, ainult, et ilmutamise asemel käib nn “fotoalbumi” näitamine sotsiaalmeedias sekunditega. Kuidas me asju teeme, muutub pidevalt.

Oma konsultatsioonis toetub Jonathan tuuliku teooriale, millel on neli tiivikut:

• eesmärk – mida me teeme, kuidas me teeme ja miks see oluline on;
• inimesed – kes on pardal ja kõik oleks vajalikud;
• toode-teenus – mida me pakume;
• protsess – et tagada eelneva kolme toimimine.

Tuuliku efektiivsuse tagavad võrdselt hästi töötavad tiivikud ja muutuste tuule enda kasuks tööle panemine.

Autor ennustab, et kui sul ettevõttes need tiivikud hästi ei toimi, ei näe me sinu äri järgmisel dekaadil. Jesper Brodin, IKEA grupi juht, täpsustab, et tegemist ei ole ainult teooriaga, vaid nende peal edukalt rakendatud praktikaga.

Lisalugemist: Eesti Vabariigi põhiseadus

Ja vastukaaluks – kui kõik muutub, siis midagi on jääv. Millal sa viimati lugesid? Ma ei soovitaks, kui see oleks kuiv ja igav. Minu üllatuseks oli tegemist väga inimliku (!), konkreetse ja minimalistliku kokkuvõttega kodaniku jaoks. 100nda aasta väljalase on ka väga pidulik – kaetud sinise kangaga, hõbedas pealkirjaga ning mahub pihku ära. Jüri Adams on selle põhjusega maailma parimaks põhiseaduseks tunnistanud!

Jooksvalt kajastan lühikokkuvõtteid Goodreadsis.

Häid lugemiselamusi!