3 soovitust copywritinguks

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži teenusedisaneritele tuli brändijuhtimise aines teemaks ka kommunikatsiooni ja teksti roll:

• Kuidas me loome brändile kommunikatsioonikeelt?
• Millest me (potentsiaalsete) klientidega räägime?
• Kuidas me seda teeme?

Olles ise praktik, siis on minu eesmärk külalisõppejõuna tuua tudengiteni võimalikult palju päris elu. Palusin teemat kommenteerima ja algajale soovitust jagama professionaali – Berit Renseri.

Berit on Tallinna ülikooli nooremteadur ja sotsiaalmeedia uurija, kes annab ka BFMis digiturunduse koolitusi. Akadeemiaväliselt on ta copywriter ja kirjutanud kolm reisiraamatut, neist viimane “Minu Indoneesia”.

Beriti 3 soovitust paremaks kommunikatsiooniks:

1. Fookus: räägi tarbija murest ja tema vajadustest, mitte endast.
2. Kõnetav kommunikatsioonistiil: kes on sinu sihtrühm(ad) ja mis tooniga peaks nendega rääkima?
3. Bränd kui tervik: kas tekst ja visuaal räägivad brändil sama lugu?

2 raamatusoovitust lisaks:

1. Inspiratsiooni sõnaseadmiseks: Sõnumiseadja käsiraamat (allalaetav pdf), Daniel Vaarik
2. Inspiratsiooni hiljem sõnade eest seismisel: Hirmust eduni ehk meediasuhtluse 8 reeglit, Raul Rebane

Ja kui tunned, et ikkagi ise ei taha-ei-oska-ei ole aega tekste luua, vaid võiks delegeerida need professionaalile, siis ka see on väga tark otsus. Selles võid abi küsida näiteks teksti- ja tõlkebüroo Eiffel käest.

Head sõnaseadmist ja sõnade märkamist!

Mari Arnover
TÜ Pärnu kolledži külalisõppejõud ja Kliendiuuringud.ee juht