3 soovitust copywritinguks

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži teenusedisaneritele tuli brändijuhtimise aines teemaks ka kommunikatsiooni ja teksti roll:

  • Kuidas me loome brändile kommunikatsioonikeelt?
  • Millest me (potentsiaalsete) klientidega räägime?
  • Kuidas me seda teeme?

Olles ise praktik, siis on minu eesmärk külalisõppejõuna tuua tudengiteni võimalikult palju päris elu. Palusin teemat kommenteerima ja algajale soovitust jagama professionaali – Berit Renseri.

Berit on Tallinna ülikooli nooremteadur ja sotsiaalmeedia uurija, kes annab ka BFMis digiturunduse koolitusi. Akadeemiaväliselt on ta copywriter ja kirjutanud kolm reisiraamatut, neist viimane “Minu Indoneesia”.

Beriti 3 soovitust paremaks kommunikatsiooniks:

  1. Fookus: räägi tarbija murest ja tema vajadustest, mitte endast.
  2. Kõnetav kommunikatsioonistiil: kes on sinu sihtrühm(ad) ja mis tooniga peaks nendega rääkima?
  3. Bränd kui tervik: kas tekst ja visuaal räägivad brändil sama lugu?

2 raamatusoovitust lisaks:

  1. Inspiratsiooni sõnaseadmiseks: Sõnumiseadja käsiraamat (allalaetav pdf), Daniel Vaarik
  2. Inspiratsiooni hiljem sõnade eest seismisel: Hirmust eduni ehk meediasuhtluse 8 reeglit, Raul Rebane

Ja kui tunned, et ikkagi ise ei taha-ei-oska-ei ole aega tekste luua, vaid võiks delegeerida need professionaalile, siis ka see on väga tark otsus.

Head sõnaseadmist ja sõnade märkamist!

Mari Arnover
TÜ Pärnu kolledži külalisõppejõud ja Kliendiuuringud.ee juht

Mari Arnover
Näen asju kasutaja vaatenurgast ning toon ettevõtetele tagasi värske vaate, mis asja sees olles tihtipeale tuhmub. Vaatan suuremat pilti, aga ka detaile ning trende, tekitan seoseid ja pakun lahendusi.