Kui olulised on lapsepõlve- maitsed?

Eesmärk

Kas oled mõelnud, milline mõju on lapsepõlvemaitsetel meie toiduvalikutele hilisemas elus? Kas üldse on mõju? Kas on toite, mida me igatseme taga? Miks? Kas see mälestus on seotud ainult toiduga või hoopis mõne emotsiooniga, nt armastusega, mida eestlased ei oska nii hästi sõnades edasi anda, vaid just läbi toidu? Kui suurt rolli mängib see, kui meid julgustatakse lapsepõlves uusi maitseid kogema? Meid huvitas kuidas eri generatsioonide suhtumine toitu erineb või vastupidi – sarnaneb. 

Mida me väärtustame? Eriti nüüd, kui käimas on toidurevolutsioon ja ilma teevad taimsed alternatiivid, tasub ka küsida, mida meie mikrobioom ehk aastasadu väljakujunenud bakterite kooslus soolestikus sellest kiirest muutusest arvab?

Ühesõnaga, teema on põnev ning meie eesmärk oli teemat avada laiemalt, kui seni oleme harjunud seda käsitlema.

Ülesanne:

Soov mõista millist rolli mängivad lapsepõlvemaitsed meie elus eri põlvkondadel, et tekitada dialoogi toiduainetööstustega.

Aeg:

märts 2023

Teostaja:

Mari Arnover

Uuring

Kvantitatiivuuring

Seekord valisime kvantitatiivset meetodit ning viisime läbi küsitluse. Küsimused olid valikvastustega ja avatud. Uuringusse olid kutsutud eri vanuses kodanikud alates lasteaialastest kuni pensionärideni. Kokku osales uuringus 433 eestimaalast ja siinkohal soovime kõiki panuse eest tänada. Aitäh vastamast! Loosiõnn naeratas:

  1. Anni Arro raamat vanaema retseptidega “Läbi lillede” – Eva Kr.
  2. Apollo kinkekaart – Marta M.

Võitjatega on võetud ühendust. Palju õnne!

Osalejate taust

Vastaja sugu

Meid ei huvitanud sel korral mis Eestimaa nurgast arvamust avaldatakse, vaid sugu – keda kõnetab.

Vastaja vanus ehk millisesse põlvkonda kuulutakse

Huvitav on see, et kodused väärtused mõjutavad meid palju, aga lisaks saame eluteele kaasa ka põlvkondlikud väärtused, mis iseloomustavad üht põlvkonda laiemalt. Põlvkonnateoreetik, mõjukas ungari sotsioloog Karl Mannheim loeb põlvkonnaks enam-vähem ühel ajal sündinud inimeste rühma, kes on koos läbi elanud mingi ajaloolise sündmuse, mis on vorminud nende sotsiaalset teadvust. Millised tunnused võib lühidalt välja tuua?

  • noorem kui 10a (alfa põlvkond) – nutikad, dünaamilised, tähelepanelikud, tehnoloogiateadlikud, tahavad saada kõike ja kohe, nende elu osaks saab loomulikult AI tehnoloogia (AI – artificial intelligence, tehisintellekti) areng;
  • 11-26a (z-põlvkond ehk zuumerid) – tehnoloogiateadlikud, sotsiaalmeediaga harjunud, huvitavad globaalsed teemad ning tuttavad vaimse tervise teemadega;
  • 27-42a (y ehk millenniumi ehk vaba Eesti põlvkond) – avatud, tolerantsed, tehnoloogiateadlikud, ettevõtlikud, enesekindlad, lapsi saadakse hilisemas eas;
  • 43-58a (x ehk üleminekupõlvkond) – iseseisvad, paindlikud, on soovinud lastele pakkuda paremat lapsepõlve, kui neil endal oli (nende vanemad olid tihti tööl, tuli ise hakkama saada);
  • 59-77a (beebibuumi põlvkond) – suured töötegijad, oluline on olnud karjäär;
  • vanem kui 78a (vaikne põlvkond) – pigem konservatiivsed, traditsioone armastavad, lojaalsed, pühendunud, austavad tööd ja autoriteete, järgivad reegleid.

Tulemused

Mida soovisime teada?

Meile omaselt soovime teada lühidalt ja konkreetselt:

  1. Milliseid lemmiktoite või lemmikmaitseid seostad oma lapsepõlvega? Kirjelda lühidalt toite, emotsioone, mälestusi.
  2. Millest sai lapsepõlves isu täis? Mille järele enam isu ei ole või mis siiani tekitab külmavärinaid? Kirjelda palun kehvi söömiskogemusi.
  3. Kes kõige sagedamini neid parimaid lapsepõlvetoite valmistas?
  4. Millist mõju on sinu arvates lapsepõlvemaitsed sulle avaldanud? Kuidas ise hindad?
  5. Kui palju oled maitsete kaudu teadlikult kujundanud oma laste (lastelaste) toidueelistusi?
  6. Milline on kõige olulisem põhimõte, mida lastele (lastelastele) püüad täna edasi anda?
  7. Millistest toitudest ja maitsetest tunned tänapäeval puudust?
  8. Muud ettepanekud

Vaatame kõike lähemalt.

Mõned üldised arvamused uuringust sissejuhatuseks

1. Millised olid erinevate põlvkondade lemmiktoitude mälestused lapsepõlvest?

Z-põlvkond (11-26a)

Mustrid, mis eriti välja joonistusid:

  • toidud, mis eriti ajastule iseloomulikud (trend) – burger, tandoori kana, kummikommid, Coca-Colat jm.
  • väärtustatakse “ema tehtud”, “koos valmistasime”, “otse põõsalt korjatud”;
  • klassikalised eesti toidud – mannavaht (kõige enam kõlanud), kohvupiimakook, hakklihakaste jms.

Toome välja mõned iseloomulikud näited:

  • “Grillkana – vanaema alati ostis poest grillkana ja see oli meeletult hea, pehme kana, väga maitsekas. Ootusärevus oli nii suur kui sain vanaema juurde minna, et grillkana süüa. Lasteaias käies tegi ema hommikuti tatraputru, millele panin peale hapukoort ja broilerimaitseainet. See tegi pudru natuke punakaks kuna valge hapukoor ja oranz maitseaine segunesid. See oli väga hea ja see tegi hommikul tuju heaks. Samuti kui kodus ei olnud kommi või midagi magusat, andis ema sooja suhkruvett või peenleiba suhkruga. Suhkur krõbises hamba all ja vesi oli soe ja magus.”
  • “Vanaema ja ema tehtud kohupiimakoogid, sealihakarbonaad kartulipudruga, kõrremahlajook, Capri kommid, isa tehtud grillliha, -vorstid.”
  • “Kummikommid, mida väga harva sain aga need olid alati mu lemmikud eriti coca-cola omad, see tõstis alati mul tuju ja mäletan kuidas vennaga koos sõime ja jagasime võrdselt kommid ära. Suvikõrvitsapasta see on lihtsalt imeline ja ma mäletan kuidas me sõime seda esimest korda ja mul oli algul väga krimpsus nägu, et mis vastik asi see veel on ja kohe kui ühe ampsu võtsin, oli see kohe mu lemmik.”

Y-põlvkond (27-42a.)

Siin kõlas vastustes palju eesti köögiklassikat: kartulipuder, kanasupp, ahju- ja praekartulid, ahjuliha, bubert, lumepallisupp, kissell, kotletid, koogid jpm. Mõned näited järgnevalt (ja pane tähele, kui palju emotsiooni on nendes kirjeldustes):

  • “Kartulipuder ja vorstikaste – tegi hästi kõhu täis ja oli jube hea. Ahjus tehtud sai, võid peale ja väga hea. Õunakook. Hmm millised lõhnad ja maitsed tulevad meelde…”
  • “Piima-köögiviljasupp, mida paljud peavad õudusunenäoks, oli minul lapsepõlves suur lemmik. Eriti, kui see oli tehtud varastest köögiviljadest. Munakaste ja praeliha maal vanavanaema juures peale mõnusat sauna. “Ahviliha” ehk praetud ja paneeritud sealiha marinaadis, oli üks toitudest, mida ema sageli pidupäevadeks tegi. Ma ei armastanud lapsepõlves väga toite, kus sees oli hapukurk või marineeritud kurk, nt rossolnik või böfstroogonof, aga nüüd on need mulle meeldima hakanud ja tekitavad pigem turvalisi mälestusi lapsepõlvest.”
  • “Piima-riisisupp, tatrapuder hapukoorega, lõkkes küpsetatud kartulid, värske lehmapiim, murulauk jne. Kõik kodune ja puhas ja lihtne. Hea hoitud tunne.”
  • “Lapsepõlve eriliseks lemmikuks oli lumepallisupp. Seda sai harva ja kuna mu ema oli üsna kehv kokk ja üldiselt ei viitsinud süüa teha, oli see eriti suurejooneline sündmus kui ta lumepallisuppi keetis. Ja seda ta oskas teha.
    Vanaema keedetud mustikasupp on siiani mu lemmik. Vanaema tehtud toidud olid üldse parimad. Isa tegi/teeb väga head õhulist kartuliputru päris võiga.”

X-põlvkond (43-58a.)

  • “Lumepallisupp, mida naabritädi tegi ja serveeris kaunites kaussides. Kanakaste mida tegi vanaema, kus kana oli pruunistatud ohtras võis ning rammusa piimakastme peal oli ohtralt tilli.”
  • “Kohupiimapontšikud, rosinakissell, leivasupp hapupiimaga, kõik vanaema tehtud.”
  • “Makaroni-piimasupp. Lasteaias teised juba mängisid, kui mina oma seitsmenda kausitäie suppi endale ette võtsin. Frikadellisupp – jätsin frikadellid alati viimasena kausipõhja, et söömise lõppu nauding garanteerida. Lumepallisupp – nädalalõppudel tegi ema alati soolase toidu kõrvale magustoitu ja eriti äge, kui mannavahule vahelduseks sellist magusat lumepallilist said.”
  • “Siis sai kõike ise tehtud, ema hankis kuskilt seakoodid, mina aitasin liha hakkida ja sülti teha jõuludeks, IMEHEA!”

Beebibuumerite põlvkond (59-77a.)

  • “Lemmiktoidud: vorstikaste-kartul, mannapuder, kartulipuder soolalihaga, mannavaht, hernesupp.”
  • “Kotletid stoovitud porgandi ja kaalikaga, kooreklops, kana koorekastmes, paks kissell vahukoorega, ahjukartul.”
  • “Lapsepõlvest on mulle meelde jäänud PUHTAD MAITSED. Suhkur, sool, pipar, sibul, küüslauk – nendega tehti imesid. Maitsetut toitu mina ei mäleta, kuigi road olid lihtsad. Odrajahukört või -puder, tatrapuder hommikuks. Lapseea lemmikud olid muidugi mannavaht, leivakreem, pannkoogid, frikadellisupp, kapsarullid.”

Vaikne põlvkond (vanem kui 78a)

  • “Hapuoblika supp. Kevadel läksime vanaemaga oblikaid korjama ja siis tehti suppi, muna ja hapukoorega. Küll see maitses hästi.”
  • “Koorega keedetud värsked kartulid võiga, bubert kisselliga.”

2. Millest sai lapsepõlves isu täis? Mille järele enam isu ei ole või mis siiani tekitab külmavärinaid?

On inimesi, kellel ei olnud ühtegi sellist toitu, ja teised, kelle vastustes jäid korduma järgmised kümme toitu, millest sai küllastus:

  • piima-aedviljasupp – vaieldamatult TOP1

Ülejäänud ei ole pingerivis:

  • piimasupp
  • jahukastmed
  • pudrud: hirsipuder / kaerahelbepuder / mannapuder
  • keedetud kaalikas
  • piima- ja karamellkissell
  • purgisupid
  • leivasupp
  • koolitoit / lasteaiatoit
  • piim (klaasist juues, toasoe)

3. Kes kõige sagedamini neid parimaid lapsepõlvetoite valmistas?

Valikvastustega küsimusele sai anda mitu vastust. Palju on räägitud sellest, et peakokana töötavad ülekaalukalt mehed, aga meie kõigi toitumisharjumusi on kodus kujundanud ülekaalukalt emad ja vanaemad. Teeme kõigile neile mõttes suure kummarduse. Õnneks on ka mehi, kes on siin samuti välja toodud. Ka minu enda isa on hea näide – tal on kindlad toidud (eriti baklažaanist), mida pere ikka ja jälle nõuab.

4. Millist mõju on sinu arvates lapsepõlvemaitsed sulle avaldanud?

Vastused jagunesid suures plaanis:

Ei mingit mõju

  • Mida siis süüa anti, seda söön ka praegu.

Väga positiivset

  • Väga suurt mõju, sest söömaajad olid seotud pühade, suhtlemisega, toredate kohtumistega, külas käimisega, sünnipäevadega, traditsioonidega ja koos toimetamistega.
  • Väga suurt. Teen ise ka väga palju süüa toorainetest ja lapsepõlvest sain kaasa ka selle, et toidu kaudu saab näidata oma armastust, õnne, tänu inimeste vastu.
  • Tänu sellele, et pere tegi hästi värvikat ja maitsvat toitu, siis on mul endal välja arenenud üpris värvikas maitsepalett ja võin põhiliselt kõike süüa 🙂
  • Elukutsevalikut on mõjutanud.
  • Vaid soojad mälestused, mida tagasi ei saa.
  • Toob positiivseid mälestusi koosveedetud üritustest.
  • Andnud ka endale toidutegemise indu.
  • Mõnus nostalgia. Eelistan ise ka söögivalmistamisel lihtsaid puhtaid maitseid.
  • Teatud sööke püüan teha ikka nii nagu tegid ema ja vanaemad.
  • Vanaema puhtaid maitseid püüan ka ise oma toitudes säilitada.
  • Huvi söögitegemise vastu, söön mitmekesiselt.
  • On teinud mind nutikaks ja heaks kokkajaks.
  • Püsiv toidueelistus kogu eluks.
  • Eluaegne mõju.
  • Muudab nostalgiliseks.
  • Valmistan ja otsin nn. “ÕIGEID” maitseid.
  • Austus toidu ja selle tegija vastu.
  • Lapsepõlve lihtsad maitsed on siiani minu lemmikud.
  • Lapsepõlvemaitsed tekitavad turvatunde. Igakord kui lähen vanemate juurde või vanaema juurde, siis tean, et olen kodus.
  • Väga suur huvi uute maitsete vastu – julgus katsetada maailmaklassikat, mitte näksida, teha ise süüa, toituda tervislikult ja mitmekesiselt.
  • Märkimisväärne on lapsepõlve maitsete maailm, meenutab ilusaid aegu ning tekitab tahtmise oma lastele ka pakkuda võimalikult palju koduseid maitseid, mida hiljem meenutada.
  • Suurt mõju. Lapsepõlve toidud ja maitsed toovad hea tuju, panevad meenutama ja arutlema. On jätnud sügava mulje.
  • Kodus valmistan 80% ainult neid roogi, mis lapsepõlvest tuttavad juba, väga vähe lisandunud uusi retsepte elu jooksul
  • Väga suurt mõju, teen samu toite ka oma lastele siiamaani.
  • Süües lapsepõlve lemmiksööke tulevad mõned rõõmsad mälestused meelde, mis muidu meelde ei tule ja enamikest on saanud mu lemmik söögid tänase päevani.

Pigem positiivset, hea mälestus

  • Head mõju, söön kodutoitu.
  • Positiivne emotsioon on lapsepõlves oluline. Olgu või söögist.
  • Hea tunne, kahju, et ise ei oska mitmeid toite nii hästi järele teha.
  • Kindlasti on mingid maitsed jätnud emotsionaalse jälje – ei saa head kotletti süüa vanaemale mõtlemata.
  • Positiivseid mälestusi, enamasti.
  • Ma arvan, et need aitavad hinnata lihtsust.
  • Maitse-eelistused on jäänud samaks, lisandunud on erinevate maailmaköökide maitsed.
  • Arvan, et olulisel määral. Mida sõin lapsepõlves, seda söön ka nüüd, trendidega kaasa ei lähe.
  • Traumat ei tekitanud, samas söön nüüd suht kõike.
  • Pigem head, tekitab alati nostalgilist ja head tunnet.
  • Ikka isutab nende samade maitsete järgi vahel.
  • Niipalju kindlasti, et ma üritan maksimaalselt laias valikus ja maitsetes sööke teha, mitte sama keedukartul iga päev..
  • Hea mälestus lapsepõlvest.
  • Peamine – need on meeles. Ju siis tekitasid hea ja sooja tunde.
  • Lemmikud on siiani südamelähedased. Halbu asju ei mäleta.
  • Hindan neid toite/maitseid ja pakun ka lastele sarnaseid toite.
  • Kahjuks jäi õigel ajal ema käest küsimata, kuidas midagi teha. Nüüd juba pole enam kedagi,kellelt jüsida
  • Tänased kulinaarsed eelistused on juuripidi ikkagi lapsepõlves, ja sealt edasi arenenud. Teen ise hea meelega toitu, hinne “5” 🙂

Halba või negatiivset mõju

  • Ei ole meeldivad mälestused.
  • Peeti ei söö siiani.
  • Mulle on pigem mõju avaldanud tollane olematu valik toidupoodides ja see kui nägin, et polnud millestki süüa teha, pidevalt oli see probleem. Sellepärast ei salli ka ise söögitegemist, kogu negatiivsus on meelde jäänud.
  • Maitsvaid toite tahan ja teen siiani aga mida lapsepõlves jälestasin, seda ei saa praegugi süüa.
  • Minu lapsepõlv oli sel ajal, kui jõukust näitas see, kas sul oli toiduks liha või mitte. Meil tavaliselt ei olnud. Jõuluks ei olnud praad, vaid ahjukartulid pekikõrnestega ja hapukapsad.

Ei tea

  • Ei oska hinnata.
  • Ei tunne mingit mõju.
  • Eriti ei avalda.
  • Mitte mingisuguseid.
  • Ei arva, et püsivat mõju.
  • Paljud asjad, mida lapsena sõin, enam ei söö ja ka vastupidi. Seega ei oska öelda.
  • Kindlasti alateadvuses on mingit mõju avaldanud, aga tänapäeva keskkond on maitsemeeli paljuski muutnud.

5. Kui palju oled maitsete kaudu teadlikult kujundanud oma laste (lastelaste) toidueelistusi?

Valikvastused jagunesid:

6. Milline on kõige olulisem põhimõte, mida lastele (lastelastele) püüad täna edasi anda?

Siin on tarkust palju ja üle kõige jäi kõlama mõte, et uusi maitseid tasub proovida alati, ka mitu korda elus. Minul endalgi võttis näiteks enese sušiga harjutamine aega – isegi ei saanud aru, miks ei meeldi, sest kõik maitsed eraldi meeldisid väga. Alles kolmandal korral hakkaski väga meeldima ka kooslusena. Üks sušiketi omanik tunnistas mulle, et temal on sama kogemus. Kas sul on ka sellesarnaseid kogemusi?

11-26a. (z-põlvkond)

  • Vähemalt proovi!
  • Laps on veel nii väike, et ei oska öelda.

27-42a (y-põlvkond)

  • Toitu ei raisata, söögitegemine on tore perekondlik tegevus ja õhtusöök mõnus perega koosolemise aeg. Toit ei ole vaid “kütus” vaid mõnus elamus.
  • Olgu toit tervislik ja valminud armastusega. Serveerimine ja etikett on olulised. Nii saab paremini nautida ja hinnata maitseelamusi.
  • Kodune toit on alati kõige parem ning söögitegemise oskus oluline.
  • Toit peaks olema tasakaalus. Hommikusöök on tähtis!
  • Kõike tuleb proovida.
  • Söögitegemise oskus ja kuluteadlikus ning oskus kasutada võimalikult palju ära, et vähem toitu leiaks tee prügikasti.
  • Austa toorainet ja söö PÄRIS toitu! Ma tean et tänapäeva maailmas on kõik võimalused olemas aga ma teen kodus ise süüa ja päris toorainest.
  • Kõike võib mitu korda proovida.
  • Toituda tuleb mitmekesiselt.
  • Et kiirtoit ei ole kõige parem lahendus. Kodus saab ka kiiresti küpsetada. Köögiviljad otse talunikult on parem investeering.
  • Söö seni, kuni kõht saab täis. Enne ei ütle, et ei maitse kui ei ole proovinud! Kui ära proovid ja siis ei maitse, siis võid selle toidu vahele jätta, aga vähemalt katsetama peab.
  • Sooja toitu tuleb süüa.
  • Ole toidu vastu lugupidav ja tõsta nii palju kui ära sööd!
  • Enne soolane toit, siis magus.
  • Et ise süüa teha on okei, ei pea tellima. Laual olev söök on söömiseks mitte pirtsutamiseks.
  • Rahvustoite peab austama.

43-58a (x-põlvkond)

Väga iseloomulik sellele põlvkonnale on järgnev arvamus: “Taldrikut ei pea tühjaks sööma, mis on vastupidine sellele, kuidas mind õpetati.”

  • Kui ei maitse, ära söö.
  • Vähemalt proovi!
  • Kui toitu on valmis, tuleb ka süüa.
  • Söök on nauding.
  • Toit on püha.
  • Päevas mitu erinevat toidukorda! Mitmekesine toit.
  • Eelistada kohalikku ja puhast toitu.
  • Toitu ei tohi raisata ja kui ei maitse ei pea sööma.
  • Nuusuta, maitse, lihtsalt proovi uusi toite. Kedagi ei sunni.
  • Toitu ei tohi raisata, tuleb teha planeeritud ostud.
  • Tuleb leida endale meeldivad toidud, mida kodus ise valmistada 🙂
  • Toit peab olema elamus, maitsev, armastusega tehtud.
  • Tasub proovida erinevais asju ja maitseid, sest muidu sa ei tea mis sulle võiks veel meeldida.
  • Ise tehtud toidus on hing sees, see maitseb peaaegu alati paremini poetoidust.
  • Ei pea kogu aeg hullult mässama, maitsva toidu saab väga lihtsatest vahenditest. Tooraine peab olema värske, olgu see siis liha, kala või köögivili.
  • Tervislik toit oluline ja oluine on ise osata süüa teha.
  • Kõike tuleb proovida!
  • Ise süüa teha on odavam, kui tellida või väljas käia.
  • Kui söök ei maitse siis nii on ja probleem on sinul, mitte toidus.
  • Söö võimalikult ehedat, naturaalset ja puhast toitu.
  • Süüa tuleb selleks, et elada, mitte elada selleks, et süüa. Toitu ja toidutegu tuleb osata nautida.
  • Kõiki toite tuleb maitsta ja ütelda, miks ei sobi, et oskaksin leida nende maitseelistused. Mitmekülgne toit ja köögiviljasid saab maitsvalt valmistada. Ise keedetud puljongiga supid maitsevad 100 korda paremini kui puljongikuubikuga. Võta aega toiduvalmistamiseks ja nautimiseks.
  • Kui lapsel pole isu või toit ei maitse, ei tohi teda, liiatigi taldrikut tühjaks sööma sundida.
  • Proovi uusi ja võõraid maitseid alati ja kõikjal kus võimalik. Ei pea sööma, kui ikka ei meeldi, aga maitsma peab.

59-77a. (beebibuumerite põlvkond)

  • Austa toitu!
  • Praetud-frititud toitude asemel maitsesatud ühepajaroog.
  • Proovi kõike, ära jäta taldrikule toitu alles.
  • Ise tehtud, hästi tehtud.
  • Toitu tervislikult.
  • Ka käepärastest ainetest saab maitsava toidu valmistada.
  • Kasulikke asju tuleb süüa (juurviljad, pudrud, leib, piim). Jäätis sobib magusaks rohkem kui komm või šokolaad.
  • Katsu toitu ise valmistada, väldi poolfabrikaate.
  • Toit peab olema mitmekesine.
  • Toiduga ei mängita.
  • Proovima peab kõike, pärast tead, kas maitseb või mitte.
  • Kõik kõlbab süüa aga mõni toit maitseb paremini.
  • Odav ja mitmeks päevaks ette tehtud toit.
  • Et ei unustaks esivanemaid ja nende kombeid.
  • Toit peab olema mshe ja kōik ise tehtud.
  • Kodus tehtu on kõige parem.
  • Rohkem köögivilju!
  • Söö seda, mis maitseb.
  • Tekita sooja toidu harjumus.

Vanem kui 78a. (vaikne põlvkond)

  • Meie kodus ei tehta mittesöödavaid toite, aga ega see ei jõua pärale…
  • Süüa tuleb laua ääres, mitte tänaval.
  • Ära näri kogu aeg midagi.
  • Enne söömist pese käsi.

7. Millistest toitudest ja maitsetest tunned täna puudust?

Ilmneb, et mida vanem inimene, seda rohkem on tal elukogemust ja võrdlusmomenti.

Korduvad mõttemustrid sai jagada järgmisteks teemadeks:

  1. Kunagised tooted
  2. Liha- ja kala
  3. Köögiviljad, marjad jm.
  4. Piimatooted
  5. Saiad leivad
  6. Ei millestki
  7. Puhtad maitsed
  8. Kodused toidud, sh söögikohad, kes neid pakuks
  9. Esivanemate valmistatud söögid
  10. Puuküttega ahjus / pliidil või gaasipliidil valmistatud söögid
  11. Muu

Ettepanekud ja mõtted lisaks

Siinkohal toome välja mõned teemad:

Küsitlus

  • Vahva küsitlus, tõi nii naeratuse kui ka nostalgia.
  • Aitäh selle küsitluse idee eest….tore oli lapsepõlvekoju tagasi rännata!
  • Vahva idee teil lapsepõlvemaitseid sel moel koguda. Edu ja rõõmu teile selles! Ootan huviga kokkuvõtteid!
  • Polnudki kunagi mõelnud selle peale ja hästi ei tulnudki meelde.
  • Tore uuring. Jaksu!

Noored ja kool

  • On väga vaja noori õpetada sööma nii, et lisakilosid ei tuleks.
  • Tahaks osata karamellkisselli teha.
  • Toiduvalmistamise tunnid igasse kooli ja kõigile!
  • Kui teadlikud me oleme ja mida sööme, võiks olla koolides õppeprogrammi osana.
  • Lastele peaks kodus ja koolis söögi tegemist õpetama.
  • Kindlasti võiks olla koolides rohkem nö pärandtoite ja ka moodsamaid ning selliste klassikute roll võiks olla suurem ka kodundustundides.
  • Laste koolitoit tervislikuks ja kallimaks!
  • Koolides ei peaks olema “nänni” puhveteid.
  • Kahju on lastest-noortest, kes ei tea hinnata valikuit. Kuigi kokkajaid justkui on kõikjal, siis ometi söövad lapsed-noored vaid pastat, pitsat, friikaid.
  • Tervislik toitumine lastele propageerida. Lisaks rohkem puhast toitu toota.

Kodu roll

  • Arvan et toitumis harjumused ja ka kombed algavad kodust.
  • Toitumine saab alguse lapsepõlvest, kui laps näeb kuidas kodus süüakse ja süüa tehakse, võtab ta selle endaga kaasa, kui oma pere loob.
  • Söögieelistused algavad kodust.
  • Kohaliku koduse toidu väärtustamine on kindlasti olulisi elu aluseid.
  • Lapsepõlves saadud toit kujundab toitumisharjumust terveks eluks ja kandub ka järgmiste põlvedeni.

Taju, emotsioon

  • Aastatega muutub ka maitsete tajumine.
  • Mul on mitmeid maitseid, mis lapsena polnud vastuvõetavad, kuid täiskasvanuna sobivad küll: kilu, heeringas, puljong, mustsõstramoos (lapsena tundus vänge). Minu meelest on oluline ka füüsiline struktuur, mis mõnikord pole suhu pannes vastuvõetav. Minul näiteks on või ja võikreemid (suus ebamugavalt libedad), lapsena sama asja pärast ka kilu ja heeringas. Tean paljusid lapsi, kes ei taha tikreid karvasuse pärast süüa.
  • Lapsepõlve maitsete osas on esmane ikkagi emotsioon, mille kaudu me neid mäletame. Ma usun, et tänapäeval on meil parim tooraine mis meil kunagi on olnud ja samuti parimad võimalused – kui me suudame sinna emotsiooni juurde panna, siis jäävad meie lastele need maitsed samuti meelde nii eredalt kui meile jäid meie esivanemate maitsed.
  • Toidu maitse pole (eriti nn ajaloolises plaanis) mitte ainult maitsemeelte “keemiline” reaktsioon, vaid ka (ja vbla eelkõige) emotsioon.

Toidu hind

  • Kohalik toit on enamusele kättesaamatu hinna tõttu.
  • Kui inimeste ostujõud oleks suurem, siis toituksid paljud tervislikult ja naudiksid maitseid.
  • Et mahetoitu oleks võimalik osta vastavalt rahakotile.
  • Levitavates retseptides kasutada ka alternatiive odavama toiduaine kasutamiseks.
  • Propageerida vanu lihtsaid toiduretsepte, et igaüks suudaks neid toiduaineid osta. Liiga palju retsepte eksootiliste viljadega, mis lõppkallid ja näiteks maal ei olegi saada.

Harimine

  • Tänapäeval saab toituda väga mitmekesiselt ja heaks abimeheks on siin prof. Mihkel Zilmer oma soovitustega.
  • Väga meeldib, kui keegi nn Foodish juhib tähelepanu toiduainete koostisele.
  • Palju on saadaval erinevaid retseptiraamatuid. Puudus on pigem kokaraamatutest, mis õpetavad toidu valmistamise tehnoloogiat (millal panna kartulid külma või millal keevasse vette, mis järjekorras juurikaid küpsetada, millega arvestada liha küpsetamisel, millised on nö. baasretseptid jne) Kui on selgeks tehtud põhitõed, ei jää köögis ühegi roaga hätta ning kokkamine on hoopis rohkem loominguline tegevus.
  • Lisaks toidu tervislikkusele võiks rohkem tähelepanu saada ka see, kuidas süüakse.

Valiku suurus

  • Nii mõnedki tänapäeva täiskasvanud ja lapsed on liigselt ära hellitatud ja suhtuvad toidusse üleolevalt ja liiga valivalt. Mina olen veel sellest põlvkonnast, kui kogu aeg pidi kodus kapis mingi tagavara olema, sest kunagi ei teadnud, kui poodi läksid, kas ka midagi said millest süüa teha.
  • Tänapäeval on valik väga suur, inimeste toitumine on kohati lausa veider. Kui keegi ütleb, et sööb ainult avokaadohummust, ökoporgandit ja magustamiseks ainult steviat vms, siis mu ema ütleb tavaliselt: “On näha, et kaua pole sõda olnud.” Vanem põlvkond mäletab, kui vähe oli toitu peale sõda.
  • Meil on palju tervisele mittevajalikku toitu
  • Tänavatoit on suures osas rämpstoit.
  • Tänapäeval inimesed ajavad vabatahtlikult rämpsu endale sisse igasuguste säilitusainetega.
  • Poes on ainult peedisalat ja kapsasporgand salat. Igav valik.

Tootjatele, toidupakkujatele

  • Äkki vähem sortimenti, aga paremini ja maitsvamalt?
  • Meie hea, Eesti toit on ära rikutud. Lugege etikette ja te jahmute. Rukkileib on tehtud nisujahust! Vorsti ei saa üldse süüa.
  • Varem oli toit kuidagi puhtam ja naturaalsem.

Kokkuvõttes: 

Meil on olnud erinev lapsepõlv, aga tänu põlvkondlikele tingimustele on meie ootused toidu suhtes sarnasemad, kui arvatagi oskame. Uuringust tuli selgelt välja ka suur emotsionaalne mõju lapsepõlvetoidule ning mälestustele. Need, kes oskavad süüa teha, on justkui eelisseisus, sest nemad võivad n-ö lapsepõlve tagasi rännata, kui nad seda soovivad, ja vanu toite taas lauale tuua. Ka toidutootjatele on selles uuringus selgeid sõnumeid ning loodame, et tuntakse huvi ja kuulatakse klienti rohkem, kui seda on seni tehtud.

Võimalus koostööks

Koos uuringuga tekib ka võimalus dialoogiks toiduainetööstusega, sest inimestel (nii praegustel kui potentsiaalsetel klientidel) on ajastule kohaselt väga selged arusaamad, aga mida kohati ei ole kuulda võetud. Huvi korral võta eraldi ühendust.

Meie igapäevatöö ongi mõista inimest – millised on tema muutuvad harjumused, muutumatud vajadused ja mida ta väärtustab ning “tõlkida” need teadmised ettevõtetele ja organisatsioonidele, et nemad mõistaksid oma kliente paremini, kellele tootearendust luuakse. Näiteks 2017 tõime koostöös Karja Pagari ja peakokk Alar Aksaluga turule Peakoka Peedileiva, mis viis ideeautori Alari lapsepõlve, kui Saaremaal tegi vanaema heinalistele kaasa toitvat pannileiba. Pannileib sai tänapäevasema edasiarenduse nii sisus kui vormis.

Häid toiduvalikuid!

Mari Arnover
Kliendiuuringud.ee asutaja, toiduhuviline, kokkaja

Loe ka varasemalt ilmunud artikleid:

Kasutatud foto päises: Unsplash, Hannah Tasker

Foto: Mari Arnover