Meelelahutus Viljandis

Taust ja vajadus

2020 ei olnud kultuurile lihtne aasta. Eesmärk oli Eesti Pärimusmuusika Keskuse jaoks mõista kultuurihuvilisi paremini ning vastata sihtrühmade vajadustele. Selleks oli vaja aru saada, mida olemasolevad fännid Eesti Pärimusmuusika Keskuses väärtustavad ja hindavad, mida linnakodanikud mõtlevad, eriti Viljandi Kultuuriakadeemias õppijad, mida mõtlevad festivalidel, kontsertidel käijad, kes veel ei ole Viljandisse jõudnudki, sest seostavad Viljandit vaid folgiga.

Eesmärk oli mõista:

  • milline on Eesti Pärimusmuusika Keskuse ehk Aida maine.
  • kuidas laiendada Eesti Pärimusmuusika Keskuse tegemistest osasaajate ulatust, kuidas kaasata erinevas vanuses ja huvidega inimesi üle Eesti;
  • mis paneb lõpuks ostuotsust tegema;
  • millised võimalikud uued formaadid ja tegevused võiks olla pärast koroonat huvipakkuvad. Mis inimeste käitumises muutunud on? Mis on nende jaoks uus reaalsus, uued harjumused? Kas nad on valmis tulema kontsertidele ja toast välja?

Kokkuvõttes: luua parem kommunikatsioon ja paremini rõhutada eeliseid, tugevusi, eristumist ning maandada hirme just (potentsiaalsete) klientide vaatest.

Ülesanne:

Mõista, pärimusmuusika fännide ja mitte fännide meelelahutusvajadusi.

Aeg:

Märts 2021

Teostaja:

Mari Arnover
Janne Viisma

Foto: Mari Arnover

Uuring

Kliendiuuring

Selleks, et aru saada põhjustest, miks inimesed mõnda kontserti eelistavad ja mõnda mitte, valisime kvalitatiivuuringu ehk 1:1 intervjuud kokku 37 inimesega.

Valimisse võeti nii aktiivseid kui passiivseid, nii viljandlasi, Viljandist pärit kui ka väljastpoolt, nii pärimusmuusikaga seotud kui ka mitte suurelt fännavaid, kuid kultuurseid. Antud sihtrühma peal hakkasid mustrid varakult korduma, mistõttu oli valim paras.

  • Viljandi või Viljandimaa elanikud (14)
  • Mujal Eestis elavad kultuuriarmastajad (12)
  • Pärimusmuusika viljelejad, fännid (13)
  • Kultuuriakadeemiast (11), kellest õppejõud (4) ja tudengid (7)
  • Folgil käijad (pea kõik)

Väljavõtted intervjuudest

Foto: Kitarrifestival, Mari Arnover
Google, Viljandi kuulus plakatistend
Foto: Mari Arnover

Tulemused

Kokkuvõte oli mahukas (34lk) ning kaardistas ära erinevad teemad:

  1. Pärimusmuusika ja Aida maine
  2. Pärimusmuusika viljelejate ja fännide vaatenurk
  3. Mitte-pärimusmuusika fännide vaatenurk
  4. Koostöö Kultuuriakadeemiaga ja õppejõudude-tudengite vaatenurk
  5. Meelelahutusvajadused hetkel ja peale koroonat
  6. Aida maja, kohvik, asukoht – plussid ja miinused
  7. Folk
  8. Kommunikatsioon
  9. Osalejate ettepanekud (33)
  10. Soovitused edaspidiseks

Uuring aitas välja selgitada nii tugevused kui ka kitsaskohad, mis tahavad parandamist, mida kliendid väärtustavad ja oluliseks peavad ja palju muud.

Kõige suurem vastuolu mis ilmes – pärimusmuusika fännid ja meelelahutuse eest vastutajad linnas väidavad, et kõik on väga-väga hästi ja kõik toimib. Samas teine pool – nii Viljandist kui väljastpoolt tunnevad paljudest asjadest puudust ning olid ka kriitilised. Kriitika on aga edasiviiv jõud ning andis arenguks tuule tiibadesse.

Paljudest ettepanekutest toome välja kolm:

1. Erilised kontserdid, Viljandi linnas, teistmoodi kohtades

Siduda Aida tegemisi linna tutvustamise ja linna teiste asutuste kaasa haaramisega, et kaugelt oleks põhjust Viljandisse tulla. Ühine kommunikatsioon, mis kajab seeläbi kaugemale ka väiksemate sündmuste puhul.

2. Tudengitele – praktikakohad, töövarjupäevad, kaasamine, esinejate soovitamine ja tutvustamine koostöös õppejõududega

“Ühendada rohkem tudengeid ja Aida rahvast. Tulevased töötajad me ju ka. Tudengivarjupäevana saaks näiteks ühe päeva jooksul näha mis seal majas igapäevaselt toimub. Kas mind huvitaks töötada teabekogus? Tahaks ka praktikat teha ja näha folgi korraldust. Ei ole kunagi näinud tegemist, analüüsinud, saaks pakkuda ideid. Võiksin ju tulevikus olla õpitubade või laagrite korraldaja, aga puudub praktika. Lüli, et kuidas asjad päris elus toimivad. Või ka podcasti taustale kutsuda tudengeid kaasa laulma, kuulama. Ikka kogemus.”
N, tudeng

3. Inimeste tutvustamine

Kes need inimesed eesotsas on? Millest nad mõtlevad? Kas ma suhestun? Kas see on sümpaatne? Kes on see esineja inimesena?

Virtuaalsed lahendused, kõik maksimaalsest ära kasutada, Aida teema meeldib, võikksi sama vahva vaibiga sotsiaalmeedias olla, et esinejad inimestena rahvale lähemale tuua. Instagrami konto, vahvaid pilte jagada esinejatega, et tutvustada esinejaid ja edastada kvaliteetset pilti” M 35, Tartu

Seltskond kattub, kes teeb folki, energia on sarnane, aga ma tahaks neist rohkem teada ja kuulda, et jõuaks Viljandist välja rohkem. Natuke nagu tean, aga väga mitte.” N 35 Tallinn

Esialgsed edasised plaanid:

1. Vaatame kriitilise pilguga ja sihtgruppidekeskselt üle oma sündmuste ja tegevuste kava ning võimekuse neid turundada ja kommunikeerida.
2. Küsime abi kommunikatsioonieksperdilt.
3. Võtame eraldi fookusesse tudengid, nende kaasamise sündmuste loomisse, läbi viimisse ka osalemisse.

„Uuring tõi meie organisatsiooni kitsaskohad välja selgelt ja üsna must-valgelt. Kuigi tajusime neid hoovusi meeskonna sees ka ise, oli esimese hooga kiidusõnade vahele kriitikat ikkagi päris raske lugeda. Nüüd veidi aega hiljem aga, kui uuringu juba kolmandat-neljandat korda läbi oleme lugenud ja isekeskis selle ka üksipulgi läbi arutanud, on hakanud kooruma ideed ja mõtted kuidas uuringust selgunud valupunktidele lahendusi leida. Oleme väga tänulikud kõigile ausalt vastajatele. Sellest on meie edasistele tegemistele suur abi!“

Annika Vihmann, Eesti Pärimusmuusika Keskuse turundusjuht

„Uuring tõi korduva mustrina välja meie tegevuse kitsaskohad, aga selgelt ka meie trumbid ja kinnitas väga tugeva lojaalse fännibaasi olemasolu, kes meid väga hindab. Isegi kui ise teame oma miinuseid ja plusse, on uuringu tulemused kui hea sõbra poolt tehtud vajalikul hetkel vajalik märkus. Üks asi on kui oma meeskonna sees tuuakse välja parandamist ja täiustamist vajavad tegevused. Teine asi on seda must-valgel paberil oma külastajate poolt öelduna lugeda. Nii mõistad nõrkade kohtade nõrkusi ja oma tugevuste tugevust hoopis paremini. Meie meeskond aga on alati lahenduste poole avatud, seega on uuringu tulemused tõstnud tegutsemisindu ning pannud meid oma tegevuste väärtust hindama ning pakutud ideede põhjal uusi lahendusi välja mõtlema.“

Tarmo Noormaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht