Pakutav kui teenus

Kas meil on #teenus?

• Esimesel juhul oli tegemist erinevate mõistetega – tegevus vs teenus, noored vs kliendid. Muidugi on võõras koolitusel kuulda kui keegi hakkab rääkima võõraste mõistetega. Minu põhimõte on olnud: me võime nimetada kuidas ise tahame, aga loogika jääb samaks – me tahame sihtrühmale midagi pakkuda, organisatsiooni ambitsioonist, arengukavast ja brändistrateegiast tuleneb kui hästi ja kuidas.
• Teisel juhul tekkis vajadus ülikooli jaoks mõtestada seda teenusena siis, kui külalisõppejõud (mina) polnud kuu aega peale loengu andmist tasu saanud. Et tuua valgust protsessi ka teiste külalisõppejõudude eest, siis tõstatasin küsimuse, et kas külalisõppejõud ikka on nagu põhikohaga õppejõud või on temal teised vajadused, ootused ja teadlikkus? Kui protsess ja kommunikatsioon ei toimi, siis kujundab see ka ülikooli mainet. Kes vastutab?
• Kolmandal juhul ilmnes kitsaskoht siis, kui oli vaja avaliku sektori kodulehel teha pisimuudatused. Keegi polnud mõelnud, miks kasutajad käituvad nii erinevalt – osadel süsteem toimib maja sees, teistel üldse mitte – pigem nähakse siis kodulehte tülika probleemina. Kes pakub kellele teenust ja kas oleks vaja äkki kasutajat harida – näidata mida teised teevad ja millist väärtust saavad?

Lühidalt: kui sul on sihtrühm, kellele sa midagi pakkuda tahad, siis põhimõtteliselt on sul teenus – on vaja läbi mõelda, kuidas pakutav jõuaks temani sujuvalt, mugavalt ja arusaadavalt. Persoonad on selleks üks väga hea tööriist, et panna end teise kingadesse ja mõista sihtrühmi inimlikumalt – kõigi oma murede ja rõõmudega.

Kui soovid oma sihtrühmi paremini mõista, anna märku – saame aidata.