Inimtüüpide lahtikodeerimine

Raamatututvustus: „Captivate. The Science of Succeeding with People“, Vanessa Van Edwards, 307 lk, 2017

Vanessa on pühendanud raamatu kõikidele, kes on end mõnes seltskondlikus olukorras kehvasti tundnud, ning loetu annab tunde, et sa ei ole kaugeltki üksinda. Raamat on hea kaaslane introvertidele, kellele antakse vihjeid, milliste grimasside taga on mis emotsioon peidus  või kuidas alustada vestlust võõraga ja jätta võimalikult hea esmamulje. Mind paelub inimene üha enam ning enda jaoks leidsin kolm väärt nippi – ikka selleks, et suurendada mõistmist ja vähendada arusaamatusi, mis inimsuhetes ikka aeg-ajalt tekivad.

1. Sõnatud usaldusrelvad

Püha kolmainsus, mida kasutavad TEDi esinejad esmamulje loomisel:

Käed
TED-i kõige väiksema vaadatavusega esineja kasutas käežeste 272 korral, populaarsemad 465 korral ning populaarseim Simon Sinek lausa 600 korral 18 minuti jooksul. Käed väljendavad tahet. Ennevanasti vaadati vaenlase saabudes esimesena käed üle – kas on head või halvad kavatsused? Kuigi tänapäeval ei ohusta meid võõrastega enam füüsiline kahju, on käesurumine jäänud esmaseks kontaktiks ja kombeks siiani. Teadlane Paul Zak avastas hormooni nimega oksütotsiin, mis hõlbustab kontakti teket. Keha toodab just sel hetkel, kui kellegagi kätt surud, seda hormooni, et saaks tekkida usaldus ja seejärel sügavam side.

Võitja poos
Kõik tahavad võitjatega seotud olla ning esmamulje otsustab, kas tegemist on võitja või kaotajaga – kas me tahame olla seotud, kas me usaldame, kas usume teda? Võitja seisab avatult, enesekindlalt, laialt.

Silmside
Kui palju hoiavad  inimesed keskmiselt vestluses silmsidet? 31, 51, 61 või 91%? Briti psühholoog dr Michael Argyle leidis, et läänemaailm peab silmsidet rääkides 41 ja kuulates 75% ehk kokku keskmiselt 61%. Silmside aitab tekitada usalduslikku suhet. Järgmise vestluse ajal märka, mis värvi on sinu vestluskaaslase silmad. 😉

2. Isiksuste maatriks

Isiksused mängivad meie elus suurt rolli – kuidas otsuseid vastu võetakse, eesmärke seatakse, delegeeritakse, abi palutakse, püsisuhtes ollakse, vanematega läbi saadakse jms. 35–50% tuleb sinu geenidest, kasvatus lisab sellele oma osa, lisaks ühiskond meie ümber.
Väidetavalt on kõigil inimestel viis põhiomadust; mille tase on ühel kõrgem ja teisel madalam. Need viis on (muutsin nimetusi eesti keeles vastavalt sisule):

  1. Avatus (oppeness) – kuidas sa uusi ideid vastu võtad, kui uudishimulik ja loov sa oled ning kui palju hindad mitmekesisust ja originaalsust.
    Kõrge: naudid seiklusi, muutust ja uudsust.
    Madal: hindad traditsioone, rutiini ja harjumusi.
    (Tulemuseks pane kirja, kas kõrge, madal või võrdne.)
  2. Organiseeritus (conscientiousness) – kas saad asjad tehtud? Mõõdab sinu distsipliini, organiseeritust ja usaldusväärsust.
    Kõrge: armastad to-do-liste ja ajakava, vaatad üle detailid, et kõik saaks “täiuslik”.
    Madal: eelistad suuri ideid ja strateegiaid.
  3. Inimsuhted (extraversion) – kas inimsuhted annavad või võtavad energiat? Mõjutab suhtlemist ja optimismi.
    Kõrge: saad oma energia teistelt inimestelt ning otsid seltskondlikke üritusi.
    Madal: eelistad olla omaette või teatud inimestega.
  4. Kooskõlastusvõime (agreeableness) – kuidas sujub koostöö teistega, aga ka kui empaatiline sa oled, kui andestav ja tähelepanelik teiste suhtes.
    Kõrge: kerge suhelda, väga empaatiline, hoolitseb teiste eest ka.
    Madal: analüütiline, praktiline, skeptiline – emotsioonid hoitakse otsustest lahus
  5. Närvisüsteem (neuroticism) – kuidas saad muretsemisega hakkama ja kuidas ümbritsevale emotsionaalselt reageerid.
    Kõrge: muretseja-tüüp, kellel pidevad tujukõikumised.
    Madal: enamasti rahulik, stabiilne, vähe meeleolukõikumisi.

Inimeste muutmine ei ole teema, küll aga nende lahtikodeerimine, mõistmine, sellega arvestamine ja stressi vähendamine.
Inimeste kiirlugemine on kolmeastmeline häkkimine, mida on proovitud tuhandete peal, ja see töötab:
1) Sina 
– tunne ennast ja oma maatriksit.
2) Teised
 – häki lahti teised (küsi küsimusi, jälgi käitumist) ja saa aru, mis tüübiga on tegemist.
3) Meie
 – millised sinu omadused tekitavad konflikte ja kellega ning kus tekib sobivus? Konfliktiga on kaks varianti: kompromiss või optimeerimine (kus on sinu piirid?).

Optimeerimise näide:
Olete alluvaga täiesti eri otstes avatuses – tema avatus madal. Selle asemel, et alluvat uuele koolitusele saata (uus info = stress), tasuks üle vaadata, kuidas ta saaks oma praeguseid teadmisi paremini rakendada.

3. Viis armastuse keelt

Viimasel ajal õnneks üha rohkem räägitud armastuse keeled on samuti abiks vähendamaks inimsuhetes stressi. Dr Gary Chapman on perenõustamist teinud üle 50 aasta ning märkas mustreid, kuidas teineteisele armastust avaldatakse. Me ei pruugi tihti kolme sõna öelda, aga me kindlasti väljendame seda kuidagi viisil, mis on meile omane – tuleb vaid tähele panna.

Viis armastuse keelt:
1) Sõnad – nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendatud sõnad (armastuskirjad, meilid, laulud jms);
2) Kingitused – väikesed üllatused, ehted, lilled, kommid jms;
3) Füüsiline puudutus – kallistused, suudlused, pats seljale, pai jms;
4) Teene – teiste heaks õhtusöögi või koogi tegemine, ootamatuste puhul abiks olemine;
5) Kvaliteetaeg – olla hetkes nende inimestega, kes on olulised.

Dr Chapmani kogemus näitab, et suhted lähevad siis keeruliseks, kui räägitakse erinevaid „keeli”. Koos dr Paul White-iga kohandati keeled ka töisesse ellu ja need on tuntud kui mõistmise keeled. 70% USA töötajatest väidab, et nad ei tunne tööl tunnustust ega kiitust, mis langetab tööpanust tuntavalt.

Kokkuvõttes: Mõistmine on rahulolu alus – nii tööl, kodus kui ka kõikides suhetes. Olen jõudnud sama arusaamani, mille Vanessa ilusti kokku võtab – „On üks soov, mida me jagame kõik: me soovime olla väärtustatud ja hinnatud. Ole kas viie lapse ema Keeniast või äriinimene Hong Kongist – sügaval sisimas soovime me kõik olla armastatud, vajatud, arusaadud ja mõistetud, mis annab meile sügava tunde, et me oleme natuke rohkem elus.”

Natuke mõistmist!

Kui teemad huvi pakkusid, otsi üles Vanessa raamat ja koduleht ning kui huvi on neil teemadel ka arutleda, oled lahkelt oodatud liituma Book Clubiga, kus üle kahe kuu koguneb väike seltskond raamatuhuvilisi, kellel enamikul majandusharidus ning huviks tänapäeva aktuaalsed teemad.

Mari Arnover
Näen asju kasutaja vaatenurgast ning toon ettevõtetele tagasi värske vaate, mis asja sees olles tihtipeale tuhmub. Vaatan suuremat pilti, aga ka detaile ning trende, tekitan seoseid ja pakun lahendusi.