Raamatud juhtimisest: Brené Brown
Casandra Brené Brown on Ameerika akadeemik ja taskuhäälingusaatja, kes on Huffington Foundationi Brené Browni õppetool Houstoni ülikooli sotsiaaltöö kolledžis ja külalisprofessor Austini Texase ülikooli McCombsi ärikoolis (Vikipeedia).
Kui ma esimest korda tema TED talke (linkisin päris esimese, millel 23 miljonit vaatamisst) kuulasin, olin lummatud. Keegi, kes räägib inimeseks olemisest teadlasena nii inimlikult ning on jõudnud oluliste tõdemusteni.

Raamatututvustus 1: “Rising Strong”, 2015
Raamat räägib ebaõnnestumisest ning kuidas peale seda tugevama edasi liikuda. Super oluline teema, millest tänaseni liiga vähe räägitud, sest meil ei ole olnud vigu väärtustavat organisatsioonikultuuri. Ometi teame, et tee võiduni / õnnestumiseni ei ole alati sirgjooneline ja sisaldab vigadest õppimist.
Brené toob välja kolmeastmelise protsessi:
- The Reckoning – teadlikuks saamine emotsioonidest ja oma reaktsioonidest;
- The Rumble – aus ja sügav enesevaatlus: mis tegelikult juhtus, mis on minu roll?
- The Revolution – uute tähenduste loomine ja teadlikum tegutsemine.
Kuidas ta võtab enda tööelu, mille nimel on mõtet pingutada?
- Ole sina ise – luba endal olla ebatäiuslik;
- Ole 101% sees + kohal ehk anna endast kõik – juhi julgelt;
- Ole tugevam – õpi kukkuma, tõuse püsti, ole tugevam.
Mis on haavatavus?
Me saame valida kas julguse või mugavuse, aga me ei saa valida mõlemat korraga. Brené väidab, et haavatavus on meie suurim julguse mõõdupuu.
Olulisemad tähelepanekud:
1. Eneseteadlikkus ja emotsionaalne intelligentsus (EQ)
Julgus tulla toime ebamugavate emotsioonidega (pettumus, häbi, viha) on tugevuse, mitte nõrkuse märk. Juhi jaoks tähendab see:
- mõista enda reaktsioone konfliktides või tagasiside saamisel;
- märgata, millal tegutsed kaitsvalt, mitte teadlikult;
- arendada sisemist kompassi – miks mingi olukord mind nii tugevalt puudutab?
Juhtimises tähendab see küpsust võtta vastutus oma käitumise eest, mitte süüdistada teisi või vältida raskusi.
2. Psühholoogiline turvalisus meeskonnas
Kui juht ise julgeb rääkida vigadest, eksimustest ja õppimisest, julgustab ta sama tegema ka oma tiimi. Brown ütleb: “You either walk inside your story and own it, or you stand outside your story and hustle for your worthiness.”
Avatud, õppimiskultuuri toetava keskkonna loomine eeldab juhi valmisolekut olla inimene, mitte “täiuslik juht”.
3. Kukkumine on osa arengust
Brown ei romantiseeri ebaõnnestumist, aga näitab, kuidas sellest saab õppida ja edasi liikuda:
Ära liigu kiirelt edasi, vaid mõista, miks see juhtus. Mida see kogemus õpetas mulle inimesena, juhina, kolleegina?
Keskastmejuhil, kes peab tasakaalustama juhtkonna ootusi ja meeskonna reaalsust, on see eriti oluline: kuidas toime tulla surve, kriitika ja muutustega?
4. Narratiivide teadlik juhtimine
Meie aju loob automaatselt “lugusid” – miks keegi midagi ütles või tegi. Sageli on need lood moonutatud.
Küsima endalt: “Millist lugu ma praegu endale räägin? Kas see on tõsi?”
See aitab juhil vältida vääritimõistmist, hinnanguid ja konflikte eskaleerivaid oletusi.
Tagasi algusse tulles: Reckoning (teadlikuks saamine), Rumble (sisevaatlus), Revolution (uus tähendus, muutus).
Praktilised soovitused juhile
- Pärast keerulist koosolekut või tagasiside andmist, saa endas teadlikuks: Mis minus käivitus? Mis tunne tekkis? Miks?
- Raskete vestluste ettevalmistamisel, vaata endasse ja küsi endalt: Mis on tõsi? Mis on oletus? Mis on minu roll selles olukorras?
- Meeskonna arendamisel – räägi ise avameelselt ebaõnnestumistest, mida oled ületanud. Näita, et õppimine on väärtus.
- Koosta väärtuste kompass – millised väärtused juhivad su otsuseid ja käitumist ka siis, kui on raske?
Kokkuvõttes
Olen ebaõnnestumistest palju õppinud, neid hindama hakanud, seeläbi julgemaks ja targemaks saanud. Raamat oleks aidanud mind eriti 20ndates, kui enesekindlust ega kogemust nii palju veel ei olnud, siis oleks Brene olnud kui mentor raamatuna kõrval. Küll aga arvan, et meil kõigil on lihvida endas eeldamist, haavatavust ja julgust, sest elu tekitab ikka selliseid situatsioone, kus me veel olnud pole. 🙂
Raamatututvustus 2: “Dare To Lead” ehk eestikeelsena “Julgege juhtida”, 2018
Samal teemal jätkub ka teine raamat: juhtimine nõuab julgust ja julgus algab haavatavusest. Peamised leiud:
1. Haavatavus on julgus, mitte nõrkus
Brown murendab müüti, et juht peab alati kõike teadma ja näitama tugevat fassaadi. Selle asemel:
- Räägi avatult ebaselgusest ja riskidest;
- Tunnista, kui sa ei tea vastust või vajad tuge;
- Julgusta tiimi küsima ja muresid jagama.
Hästi meeldis mõte: keegi ei hooli sellest palju sa tead, kuni ta ei tea kui palju sa hoolid. Ja selleks, et näidata kui palju sa hoolid, on hea rääkida oma lugu.
See aitab kujundada usaldust ja tugevat meeskonnakultuuri.
2. Selgus on lahkus
Juhi roll on öelda asju otse, selgelt ja inimlikult, mitte läbi vihjete või vaikimise.
- Sõnasta selgelt ootusi
- Anna ausat, konstruktiivset tagasisidet
- Väldi ebamääraseid sõnumeid, mis jätavad ruumi tõlgendamiseks
- Tugevdab psühholoogilist turvalisust ja vähendab ebaselgust, mis tekitab stressi.
3. Julge vestlus on tugevama meeskonna vundament
Julge pidada vestlusi, mis on ebamugavad, aga vajalikud.
- Ausad arutelud pingeid tekitavatel teemadel;
- Ruumi loomine, kus kõik saavad öelda, mida tegelikult mõtlevad;
- Eesmärk ei ole võita, vaid selgusele jõuda.
4. Juhi väärtuste järgi
Igal inimesel on oma väärtused, millest ta lähtub, igal riigil on oma väärtused, mille eest ollakse valmis sõdima ja igal organisatsioonil on oma väärtused. Raamat aitab juhil määratleda, millised väärtused enda organisatsioonis aluseks võtta ning kuidas need igapäevaotsustes ja -tegudes väljenduvad.
5. Empaatia ja usaldus on treenitavad
Raamatus on mõned soovitused, kuidas seda teha.
- Kuulamine ilma parandamise või kohese reageerimiseta;
- Turvaliste piiride hoidmine;
- Vigade tunnistamine ja õppimine üheskoos.
Kokkuvõttes
Hea juht ei pea olema “täiuslik”, vaid treenitav. Me ei saanud juhiks hakates “valmis”, vaid siis alles tõeline areng algab, et aidata teistel saavutada enda potentsiaali, märgata neid tegemas midagi suurepärast (“Ühe minuti juht” 1982) ja väärtustada enda inimesi. Kui igaüks oma väärtust mõistab, siis toimu pidavat tõestamist, vaid saame teineteist toetada. Ka ei tohiks me karta näida alluvate ees enda inimlikkust – et me ei tea kõike, et me kasvame ja areneme koos. Ning oma raamatutes ja podcastides Brené Brown väga mõnusalt seda teemat avab ja laiendab. Kolm küsimust mõtisklemiseks:
- Mis on kaks väärtust, mida ma igas olukorras juhina hoian?
- Millal viimati olin vestluses haavatav? Mis siis edasi sai?
- Kui ma väldin vestlust, siis MIKS ma seda väldin?
Vaata ka eelmist postitust, kus Brené Brown oli mainitud.