Raamatukogu

Pärnu Keskraamatukogu avati 7. jaanuaril 1909. aastal ja asub Pärnu südalinnas. Uue, tänapäevase klaashoone sai raamatukogu 2003 aastal. Raamatukogu on populaarne nii tudengite, pensionäride, muusikahuviliste, saksa keele oskajate, näituste austajate, töö tegijate, raamatuklubi liikmete kui ka paljude teiste hulgas. Raamatukogule kuuluvad ka mitmed haruraamatukogud: Audru, Jõõpre, Lindi, Lavassaare, Aruvälja, Tõstamaa, Tõhela, Pootsi ja Paikuse.

Igal raamatukogul on oma eripära, kuid võtsime fookusse just keskraamatukogu, et aru saada kuidas hallata nii erinevaid sihtrühmi ja pakkuda muutuvas maailmas kõigile midagi väga hästi?

Eesmärk

Teha kaardistus, mis inspireeriks pikaajalisi töötajaid oma tööle värskema pilguga vaatame, kaasata lugejaid ja nende vaatenurka ning viia ellu asju, mida päriselt vaja on ja elu paremaks teevad. Sündis midagi suuremat kui esialgu plaaniti.

Õigete küsimuste küsimine

Kuigi tagasideküsitlusi on raamatukogus tehtud ennegi, siis sel korral lähenemise pisut teise nurga alt. Mida teada tahtsime?

• Milliste märksõnadega me oma lugejate jaoks seostume? Eesmärgiga arusaada, mida oleme teinud hästi, mis häirib ja mis on meie tunnused.
• Mis on lugeja jaoks meie juures oluline, mida ta väärtustab? Siin andsime ette vastusevariandid, et näha milline temaatika on prioriteetne ja milline teisejärguline.
• Millised on ettepanekud meile, mida võiksime kaaluda ellu viia, muuta, täiendada? Kui kõigil on kogemused, siis on lihtne öelda, mis meeldib, mis häirib. Ainult tagasisidest saab kujundada paremat homset.
• Lisaks vastaja taust: sugu, elukoht, sotsiaalne staatus (käib tööl, õpib, on kodune, töötu, töövõimetu), kui tihti raamatukogus käib.

Ehk kokkuvõttes: konkreetne, lühike ja üheselt mõistetav küsimustik.

Osalejad

Üleskutset uuringus osaleda jagati raamatukogu uudiskirjalistis, Facebookis ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži tudengite listis.

Kvantitatiivuuringus osales 2886 lugejat – nii Pärnust, Pärnumaalt kui ka kaugemalt (suvelugejad, suvepärnakad).

Kui tihti raamatukogus käiakse:

• iga nädal 75
• 2-3 nädala tagant 299 (seoses raamatu tähtajaga)
• 1 kord kuus 1032
• 1 kord kvartalis 913
• 1 kord aastas 236
• harvem kui kord aastas 103
• vastavalt vajadusele, ajale, lugemisele, võimalusele 122
• ainult suvel 33
• 2-3 korda aastas 28
• muu: 45

Märksõnad

Iga päev saame inimestena kogemusi erinevate teenuste-kaupade-ettevõtetega. Meil on kujunenud oma selged eelistused ja mitte eelistused. Meil on kõigil oma arvamus, mis saadab meid kuklas ja paneb tegema alateadlike valikuid. Assotseeruvaid märksõnu uurides, saame teada oma teenuse-toote tugevad ja nõrgad kohad – millega on hästi ja millega peaks veel tööd tegema.

Kui raamatukoguga üldiselt seostuvad ikka raamatud, lugemine, vaikus, siis Pärnu Keskraamatukohta lisandusid:

• sõbralik, abivalmis ja hea teenindus (inimene);
• avarus, valgus, klaasist, suurte akendega hoone (arhitektuur);
• ilus, meeldiv, hubane, mõnus olemine (keskkond);
• kesklinnas, lähedal/kaugel (asukoht);
• kaldtee-trepp ebatraditsioonilise sammu pikkusega (ebamugavus);
• hea ja mugav laenutada, tagastada, töötada, parkida, tulla (mugavus);

Nii joonistusid välja mustrid, mida kõige enam arvati. Loomulikult oli ka vastupidiseid arvamusi, kuid tunduvas vähemuses.

Lugeja peab oluliseks

Soovisime teada, milline temaatika on prioriteetne. Pakkusime ette vastused, mis kataks olulisemad teemad. Võimalus oli valida mitu vastust. Kõige rohkem väärtustatakse inimest:

• Sõbralikke teenindajaid (2368 vastust)
• Hubasust, interjööri (1460)
• Värske kirjandus ja ajakirjandus (1245)
• Erialakirjandus (1225)
• Keskendumist, vaikust (1048)
• Muu

See näitab, et inimfaktor on tehnoloogia kõrval väga oluline, sest seotud inimese põhivajadusega – olla mõistetud, suhelda, kuuluda kuhugi, saada tunnustust, lähedust, mitte tunda end üksi. Ning just seda rolli tihti klienditeenindaja ka täidab. Kui saame sellest aru, saame pakkuda ka igale inimesele paremat teenust – kes tuleb suhtlema, kes ei julge küsida, kuigi vajaks abi, kes otsib nukralt abi eneseabiraamatust, kellel on jäänud suhtlusringkond väikseks ja vajab suhtlust.

Kaardistatud lugejate vajadused:

• kuulumine kuhugi – kas raamatuklubisse, lugejaskonda, lasteringi vms;
• info saamise vajadus;
• meelelahutusvajadus;
• suhtlemisvajadus;
• õppimise, töötamise, keskendumisvajadus;
• eneseareng;
• mugavus;
• nälg-janu;
• selgus ja arusaam (kus miski asub, kuidas midagi kasutada, et vähendada ebamugavust, hirmu);
• jm.

Lugeja ettepanekud

Kui küsida klientide käest, mida nad tahavad, siis tavaliselt (90%) juhtudel nad ei tea. Kui aga küsida, mida muuta või täiendada, tuli väga palju sisukat tagasisidet, sest kõigil lugejatel on kogemused – nii head kui mitte nii head. Ettepanekud analüüsisime läbi ning jagasime teemade kaupa gruppidesse:

• Vaikus/lärm, keskendumine
• Mugavus, hubasus, interjöör
• Toit-jook
• Trepp ja liikumine
• Inimene ja teenindus
• Raamatute valik
• Üritused, tegevused, näitused
• Kommunikatsioon ja turundus
• Raamatulaenutus, viivis, tähtajad
• Raamatute füüsiline leitavus, suunaviidad
• Lahtiolekuajad
• IT küsimused
• Muu

Eelnevad teemad sai omakorda jaotatud:

1. Juba toimiv ja olemas
2. Kiirelt tehtav ja töös
3. Vajab otsuseid ja oleks mõistlik ära teha
4. Vajab linna abi, suuremat eelarvet ja ilmselt kunagi tulevikus

Lühidalt: tekkis veelgi parem arusaam lugejast ja tema vajadustest, käima lükati ettepanekutest tulenev projekt ja kampaania, et edusamme lugejale pidevalt kommunikeerida – mis on tehtud, mis tegemisel. Ikka selleks, et lugeja tunneks ennast kaasatuna, oodatuna ja mugavalt.

Tehtud: uuring, analüüs, inspiratsiooniettekanne, tegevuskava, läbirääkimised koostööpartneritega, et asju vaikselt ellu viia.

Loe kokkuvõtvat artiklit siit